Suvine ajanappus

Veel kevadel koolis käies arvasin naiivselt, et suvel jõuan kohe kindlasti veelgi rohkem kududa või millegi muu kallal nokitseda, kui kooli ajal seda teha olin jõudnud.

Juba vaheaja esimestel nädalatel sai aga selgeks tõsiasi, et nii päris minema ei hakka. Juunis võttis töö suure osa ajast ning juulis oli muid tegemisi nii palju, et lihtsalt ei jõudnud käsitööd teha.

Selletõttu said Diana ja Kristina mõned nädalad hiljem oma sünnipäevakingid kätte. Õnneks olid nad mõistvad ning ootasid kannatlikult.

Tegelikult oli mul juba kevadel Kristinale hoopis teistsugune kink valmis mõeldud. Kuid nagu juba eelnevalt kirjutatud sai, ei andnud aeg armu ning mõned nädalad ennem sünnipäeva otsustasin, et teen talle hoopis Haapsalu salli, mis võtab tublisti vähem aega ning on lootust, et enne sügise algust ma selle ka valmis saan.

Seekord oli õnneks mustrivalik lihtne, sest juba eelnevalt raamatut lapates oli mul see pits silma jäänud ning ma olin sinna järjehoidja jätnud. Seega otsustasingi aega säästa ning Hagakirja kududa. Äärepitsiga oli ka lihtne, sest valisin mustri, kus oli kõige vähem ridu.

Diana kampsunit hakkasin ma kuduma juba kevadel. Sellel ajal, kui ma veel ajapuudusest undki ei osanud näha. Kampsunit ei saanud ma ka kudumata jätta, sest lõngavärvi valimine osutus mulle veidi raskeks ning olin mais Dianalt abi küsinud. Seega teadis ta väga hästi, et midagi ma talle teen.

Õnneks oli Diana siiski väga kannatlik ning vist umbes kolm nädalat peale õiget kuupäeva sai kampsun talle üle antud.

Kampsuni kehaosa kudusin ma ringvarrastega, et pärast nii palju õmblema ei peaks ja lihtsalt parempidises koes. Varrukatele kudusin jällegi Haapsalu salli mustri, milleks oli Pajulehekiri.

Kaartide tegemise mõte ei tulnud mul tegelikult üldse mitte suvel, vaid juba aprillis, kui lähenemas oli Miina sünnipäev. Siis soovisin ma talle lihtsalt midagi veel sokkide ja käpikute kõrvale juurde meisterdada. Kuid kui Diana kampsun ikka kuidagi valmis ei hakanud saama ning Kadi ja Triini sünnipäevad ohtlikult lähedale hakkasid jõudma, mis peeti muide järjestikustel päevadel, otsustasin, et teen neile samuti kaardid. Soovisin neile kindlasti midagi ise teha ning kaartide valmistamine võttis aega ainult kaks päeva.

Kaartide peale kudusin väikesed Haapsalu salli mustriga ristkülikud. Vasakult: Miina ja Pööratud piibelehekiri; Kadi ja Rombspiraalkiri ning Triin ja ühe joonega Hagakiri, mille keerasin tagurpidi, sest nii meeldis mulle visuaalselt rohkem.

Kui Miina kaart oleks soovinud mõne kohapeale natukene rohkem liimi, siis Kadi ja Triini omadele sai seda jällegi veidi liiga palju ning kuivamisel hakkasid need pisut lainetama. Kuid harjutamine teeb meistriks ning neljanda kaardi jaoks kasutan ehk ikka täpselt õiges koguses liimi.

Seekord juhtus nii, et salli ja kaardid jäädvustas Mari (suur aitäh selle eest!) ning Diana kampsuni mina.